Mitu tsirkulatsioonirežiimi ja astme soojusvahetust on suletud jahutustornides?

Suletud jahutustorn on torukujulise kaudse aurustusjahuti rakendusvorm. Selle tööpõhimõtte võib jagada kolmeks ringluse osaks. Täna tutvustame, mida need kolm tiraažiosa täpsemalt endast kujutavad?

1. Esmane külgne soojusvahetustsükkel:
Kui primaarpoolel ringlev kuum vesi (välimine tsirkulatsioon) voolab läbi suletud jahutustorni spiraali, jagatakse see soojusülekandeks 4 lüliks: I) Esiteks kantakse kuuma lahuse soojus üle jahutustorni sisepinnale. mähis vastavalt konvektsioonisoojusülekandele: 2) Soojus kandub seina paksuse kaudu mähise välispinnale: 3) Konvektsioonsoojus kantakse mähise välispinnalt väljapoole jäävale veekilele. toru ja lõpuks veekilest õhku aurustamise ja konvektsiooniga soojusülekande kaudu.
2. Sekundaarne eeljahutustsükkel
Sekundaarse külje (iseringluse) pritsimisvesi pumbatakse suletud jahutustorni põhjas asuvalt veekogumisaluselt pihustatava tsentrifugaalveepumba abil veejaotussüsteemi. Pärast ühise sprinkleripea kaudu jahutusradiaatorile pihustamist vahetab see õhuga varjatud soojust ja tundlikku soojust ning voolab pärast eeljahutamist spiraalirühma, moodustades toru pinnale stabiilse veekile. See neelab torus oleva materjali poolt ülekantud soojuse ja naaseb lõpuks veepannile ning tsükkel jätkub.

3. Õhuringlus
Ventilaator tõmbab küllastumata õhu väljaspool suletud jahutustorni torni. Õhuvool läbib spiraali, jahutusradiaatorit ja pihustusvett sekundaarsel küljel, et vahetada varjatud soojust ja tundlikku soojust, et neelata soojust, ning seejärel läbi ühise veehoidiku, et eraldada gaas ja vedelik ning lõpuks väljutatakse peaaegu küllastunud niiskus. õhk tornist välja.